Korter #97

Tere tulemast,
see on avatud ustega tsirkus.
Piletiraha siin ei küsita,
piletiks on su saatus.

See tsirkus on saladusega,
pead ise määrama, kes oled,
kas tavaline, regulaarne pealtvaataja
või kõrgelt hinnatud atraktsioon,
mida kõik on tulnud vaatama.

Mõni külastaja teab kohe,
mõni ei saa aga kunagi teada.
Ta otsustusvõime on puudulik,
kaasab ainult paha – oma vead ka.

Mõni niisama ei jõua,
kas on liiga palju vaadata
või lihtsalt ei jõua,
sest aeg sai otsa.

Karmo R. August 2011

Poiss istub katusel,
vaatab mööduvaid tähti,
nad ei peatu, ei vaata teda,
arvavad endid veatuiks.

Tähed on juba teisel ringil,
poisile pole neist ükski tuttav.
Nüüd poiss istub pingil,
ta vaatab neid ikka -
ja ikka.

Mees istub sillal.
Tähed.
Mõnel on juba nimi,
nemad on alles,
kuigi aeg edasi läheb,
miski nende juures on hurmav,
vaatamata, et mõni on veidi hääbunud,
nagu oleks kurb ta.

Vanamees seisab terrassi,
näeb ainult mõnda,
tuttavat, nimega tähte.
See on juba natukene aega nõnda.
Siis hetk enne kui paneb silma täielikult kinni,
näeb kõiki tähti just kui ühes koos,
sulandumas ühte.

Karmo R. 2010 või 11 kevad/suvi/sügis/talv (dno)

Mitut algust on vaja,
et kõik oleks õige.

Ükskõik, mitu korda proovida,
mitut algust on vaja,
jääb midagi soovida.

Millal saabub hetk,
kui ma olen endaga rahul,
kindel oma otsustes.

Ei saa kuidagi kindlust,
ei oska hinnata oma valikute õigsust,
(võib-olla on see teiste töö,)
milline on õige tee,
paremal? vasakul? või otse?

Karmo R. 2010 või 11 kevad/suvi/sügis/talv (ei tea täpselt)

Mu silmad on lahti.
Ma näen taevas kuud.
Ta on äsja tekkinud
või polnud mul ta otsimiseks enne mahti.

On juba möödas mõni tund,
ei mõista, mis taas lahti.
silmad on pärani,
kuid kuu juba hääbunud.
Sel öösel peaaegu täiesti valge,
terava joonega,
ümmargune kuu oli tõmmanud uneteki üle kõikide palge.

Karmo R. August 2011

Lift sõidab kord üles – kord alla.
Mõnikord sõidab üles – siis taas üles
või alla ja taas alla.

See on anomaalia,
see pole normaalne
tavaline ega regulaarne.
Kaua saab ühes suunas minna?

Karmo R. August 2011

Peas valitseb taas tühjus,
otsin sellele seletust.

Ehk tean vastust,
kuid kahtlen.
Loodan varsti selgusele jõuda,
seni kahtlen.

Kõik on segamini,
pea on tühi.
Olen rõõmus,
oleks kui enesega tülis,
kuid rõõmus.

Karmo R. August 2011

On lihtsam küsida,
kui ise mõelda ja kaaluda,
nii moodi vastuseni jõuda
ja edasi vaaruda.

Halb uudis
või vastus on kergem
kui raske tee järelduseni.
Küsimusele on alati vastus
ja vastus on lahendus,
mis elu edasi viib.

Karmo R. August 2011